|
||||||||||||||
|
||||||||||||||
|
|
Orduma kippuvad küsimused
A.Kuidas valgusteraapialampi valida?
Jälgige oma päevarutiini ja pidage silmas, millal ja kus te oma valgusteraapialampi kasutama hakkate. Lamp peab sobima teie elustiiliga võimalikult hästi tagamaks selle regulaarse kasutamise. Paljusid lampide liike saab kasutada nii kodus kui kontorikeskkonnas. Pikim ravisessioon, mille peate läbi tegema vähem eredama valgusega lambiga, on 1,5 tundi.
Seega, kui teil on oma ravisessiooni jaoks ainult natukene aega, valige üks eredama valgusega kiirtoime lamp. Kuid kui teil on võimalik teha ravisessioon läbi pikema aja jooksul, näiteks kontorilaua taga töötades, siis võib teile paremini sobida väike, kaasaskantav, vähem eredama valgusega mudel.
B.Millal on valgusteraapia jaoks parim aeg?
Valgusteraapiat tuleks teha hommikul võimalikult vara, et hoida teid aktiivsena kogu päeva jooksul. See ei pruugi alati kõigile sobida, kuid üldiselt on parem varem kui hiljem. Soovitavalt tuleks teha raviseanss läbi iga päev samal ajal.
C.Kas pean raviseansi läbi tegema ühe korraga?
Ei, võite oma valgusravi peatada ja jätkata seda hiljem samal päeval, kui see teie päevarütmiga paremini sobib.
D.Millisel aastaajal peaksin valgusteraapiaga alustama ja millal sellelõpetama?
Kõige parem on alustada valgusteraapiaga hooaja alguses enne HMH sümptomite ilmnemist, eelistatavalt septembrikuu alguses. Jätkake märtsi või aprillini, mil päevad muutuvad valgemaks ja pikemaks.
E.Kui pika aja pärast märkan muutust?
See võib varieeruda, kuid mõned inimesed märkavad muutust juba esimesel ravisessiooni päeval ja mõnedel läheb kauem, 2-3 nädalat. Üldiselt peaksite nägema muutust umbes nädala jooksul. Kui lõpetate ravi, taasilmnevad sümptomid keskmiselt nii mitme päeva jooksul, kui kaua läks aega tulemuste saamiseks.
F.Kas pean otse lampi vaatama?
Ei, valgus peab olema suunatud teie silmade poole ilma, et peaksite otse sellesse vaatama, ja olema teist ligikaudu käeulatuse kaugusel. Võite jätkata oma igapäevaseid toimetusi valgusteraapialamp teie kõrval põlemas. Näiteks võib see olla teie arvuti kõrval või teie kontorilaual või teie lähedal hommikusöögi, televiisori vaatamise, pesu triikimise jne ajal. Ideaalvariandis peaks see olema nägemisulatuses teist käeulatuse kaugusel, kuid mitte otse teie ees. Soovitav on sellele aeg-ajalt pilk heita.
G.Kas valgusteraapiast on abi ka mõne muu seisundi korral?
Jah, nii sesoonse kui mittesesoonse depressiooni puhul saab valgusteraapiast abi. Samuti saab see aidata inimesi, kes kannatavad SMi, ME, buliimia, viljatuse, PMT, unetuse, väsimuse, töövahetustest tulenevate uneprobleemide, ja Alzheimer’i tõve all. Tulemused on isegi näidanud, et see ravi võib parandada viljakuse määra ja libiidot.
H.Kas lapsed tohivad valgusteraapialampi kasutada?
Jah, ka väga väikesed lapsed võivad kannatada HMH all. Koiduvalguse simulaatorid võivad osutuda eriti kasulikuks. Sellele vaatamata tuleb järgida tavalisi ohutusjuhendeid nagu iga elektriseadme puhul.
I.Valgusteraapia hüved
Tuhandeid aastaid on inimesed üle kogu maailma austanud päikest kui suurt tervendajat. Pole kahtlust, et päike mängib meie igapäevaelus väga olulist rolli. Pärast päikese käes olemist tunneme end energilistena ning samas võib talv nii mõnegi meist teha uniseks teha ja muuta füüsilise tegevuse vastumeelseks.
Troopikas on valgus piisavalt intensiivne ja paistab pika ajaperioodi jooksul ja tasuta kogu aasta läbi. Maailma põhjapoolsemas osas ei ole see aga nii. Seda esiteks sellepärast, et sügis ja talv on küllaltki pikad ja pimedad ning teiseks meie elustiili tõttu.
Ärkame hommikuti ümbritsetuna tehisvalgusest, läheme tööle koidikul, veedame päeva ligikaudu 300 luksise intensiivsusega valguse käes, pöördume eha ajal tagasi koju ja tihti veedame õhtud hämaras toas televiisorit vaadates. Paljud inimesed on selle küllaltki pimeda perioodi suhtes väga tundlikud ja kogevad mitmeid ebameeldivaid sümptomeid sellise valguse puudujäägi tõttu.
J.Valgusteraapia võimalikud kõrvalmõjud
HMH & talvemasendus (6)
I.HMH (hooaja mõjutuste häire) ehk talvedepressioon
HMH (hooaja mõjutuste häire) ehk talvedepressioon on laialdasemalt tuntud meditsiinilise seisundina, mis mõjutab umbes 25% elanikkonnast. Tüüpilised sümptomid on ülemäärane väsimus, kaalutõus, eemaldumine ühiskondlikust elust, rõhutud meeleolu, depressioon, ärrituvus, keskendumishäired, suurenenud süsivesikute vajadus, libiido vähenemine.
Uurimused on näidanud, et täiendav valgusteraapia pole kasulik mitte ainuüksi talvise depressiooni vastu, vaid aitab kohaneda ka reisidel tekkiva ajavahega ning võidelda buliimia, väsimuse ja depressiooni vastu.
Talvedepressiooni all kannatajad leiavad, et igapäevane kvaliteetse valgusteraapia lambi kasutamine leevendab nende depressiooni ja teisi vaevuseid.
II.Mis põhjustab HMH-d?
Kui valgus jõuab silmade kaudu ajju, vabaneb serotoniin. Sügisel ja talvel on päevavalgust vähem kui kevadel ja suvel, mille tulemusena keha serotoniinitase langeb.
Serotoniin on oluline kemikaal ajus, mida tuntakse neurotransmitterina. Neurotransmitter on aju molekul, mis aitab närvirakkudel koos töötada. Serotoniini üheks rolliks ajus on toimida liikluspolitseina teiste neurotransmitterite jaoks. Kui ei ole piisavalt serotoniini, mõjutab see paljusid erinevaid kehafunktsioone, kaasa arvatud tuju. Vähenenud päevavalgus on keha jaoks päästikuks teatud hormooni – melatoniini – suurendamiseks. Melatoniini roll ei ole päris selge, kuid arvatakse, et see aitab kaasa uneprotsessile. See vallandub kehas öösel, magamise ajal.
Koos põhjustavad serotoniini (mis aitab kaasa närvirakkude koostööle) puudujääk ja melatoniini (mis paneb keha magama) suurenemine HMH-d.
III.Kuidas ma tean, et kannatan HMH all?
Kui teil tekivad sümptomid igal aastal alati samal ajal, igal sügisel/talvel, kannatate te väga suure tõenäosusega HMH all.
IV.Kuidas suudab valgusteraapia aidata?
Piisava valguse saamine tasakaalustab melatoniini (hormoon, mis teeb teid uniseks) ja serotoniini (neurotransmitter, mis mõjutab teie aktiivsust) taset. Valgus peab olema piisavalt ere ja läbima silma, et mõjutada hormooni tootmist ajus. Society for Light Treatment and Biological Rythme'i (SLTBR) väitel on valgusteraapia parim mittemedikatoorne teraapia HMH ravimiseks.
V. 9 peamist viisi talvemasendusest ülesaamiseks
1. Tooge valgus oma ellu. Veetes päevasel ajal aega õues või kodu ja töökoha korrastamine rohkema päikesevalguse saamiseks võib tõepoolest aidata. Hoidke kardinad päevasel ajal avatuna, laske valgus tuppa!
2. Hakake liikuma. Tegelege regulaarselt spordiga – kõndimise, ujumise, jalgrattasõidu või aeroobikaga – see vähendab stressi ja suurendab hea tuju hormooni endorfiini taset.
3. Kasutage valgusteraapialampi.
4. Koiduvalguse simulatsioon. Mõnedele inimestele, eriti neile, kes peavad ärkama varahommikul, kui on veel pime, võivad kasulikuks osutuda lambid, mis simuleerivad aeglast, ühtlast päikesetõusu magamise viimastel tundidel. Õrn loomulik ärkamine võib tõepoolest aidata tuju ja erksuse tõstmisel ja leevendada uneprobleeme.
5. Ostke õhu negatiivne ioniseerija. Uuringud valgusteraapia vallas on näidanud, et inimestele, kes kannatavad HMH all, võivad kasulikuks osutuda ka negatiivsed ioniseerijad.
6. Sööge rohkem tooreid puuvilju, köögivilju, banaane, sojatooteid, pruuni riisi, kukeleiba, ube ja jooge taimeteesid.
7. Sööge vähem rasva, valku, punast liha, kofeiini, nisu, rafineeritud suhkrut ja jooge vähem alkoholi.
8. Kasulikud vitamiinid ja mineraalid. Võtke iga päev magneesiumi ja B-grupi vitamiine, D3-vitamiini, mis aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori omastamisele ning A-vitamiini , mis on kasulik seedimisele. Soovituslik on 400 kuni 800 IU suurune doos päevas. Võtke olulisi omega-3 rasvhappeid, mis on osutunud efektiivseks kerge depressiooni ja HMH sümptomite leevendamisel.
9. Aroomiteraapia. On tõestatud, et lõhnad mõjutavad tugevalt meie tujusid. Järgnevad on eriti efektiivsed HMH kergete sümptomite ravimisel: sidrunmeliss (õrn rahusti), rosmariin (tujutõstev), apelsini ja kaneeli segu, lavendel (aitab uinuda), greibiõli, jasmiini ja bergamotiõli segu (tujutõstev segu).
VI.HMH ja talvemasendus
Talvemasendus on sesoondepressiooni (Seasonal Affective Disorder ehk S.A.D.) tavanimetus, mis on tõsisema depressiooni alaliik. Kuni 25% põhjaeurooplastest kannatavad talvemasenduse mingisuguse vormi all ja keskmiselt tekib selline seisund kaks korda sagedamini naistel kui meestel. Enamus kogevad sümptomeid kahekümnendate ja neljakümnendate eluaastate vahel, kuid ka väikesed lapsed võivad olla mõjutatud.
Tavaliselt on sümptomiteks masendunud tuju, huvi kaotamine töö või sotsiaalse tegevuse vastu, suurenenud söögiisu ja kaalukasv, suurenenud unevajadus, loid ja unine enesetunne. Sümptomid ilmnevad septembrist märtsini, kusjuures detsember, jaanuar ja veebruar on tavaliselt kõige hullemad kuud. Mida kaugemal ekvaatorist, seda suurem on HMH esinemissagedus tänu lühematele talvepäevadele. Talvemasendus on põhjapoolsetes riikides kümme korda tavalisem kui lõunas. Ka teismelised ja lapsed kannatavad talvemasenduse all. Sümptomite hulka võivad kuuluda talvel halvenenud hinded, mis kevadel jälle tõusevad, või halvad suhted koolis talve jooksul.
Uurijad põhjamaises kliimas on leidnud, et koguni 90%12-15-aastaseid teavitavad energia puudujäägist, masendunud tujust või lisandunud unevajadusest talve jooksul. Tulemused on näidanud, et nii lapsed kui teismelised reageerivad valgusteraapiale hästi. Talvemasendusega võitlev valgusteraapia koosneb tavaliselt 15-60 minutist valgusest igal hommikul pimedate, masendavate talvepäevade jooksul. Üldiselt tunnete ära, mil olete valgusteraapiat piisavalt saanud.
1.Kui tihti pean lambipirne vahetama?
Soovitavalt tuleks lambipirne vahetada iga kolme aasta tagant, sest kõikide luminofoorlampide eredus aja jooksul väheneb, mis nõrgendab lambi efektiivsust.
2.Sünnitusjärgne depressioon
Paljud naised kannatavad depressiooni all nii raseduse jooksul kui pärast seda, väidetavalt koguni üks igast kümnest naisest. Hetkel viiakse läbi uuringuid, et näha, kas valgusteraapia on kasulik selliste depressiivsete perioodide ravimisel, ja esimesed tulemused näitavad, et on.
3.Mittesesoonne depressioon
On tõestatud, et valgusteraapia kasutamine depressiooni all kannatavatel patsientidel on sama efektiivne kui nende puhul, kes kannatavad HMH all. Hiljuti läbi viidud katse näitas, et valgusteraapiast tulenevaid hüvesid tunti juba üksnes pärast ühte nädalat teraapiat, samal ajal kui paljude ravimite puhul läks hüvede tunnetamiseks aega kuni 8 nädalat. Samuti leiti, et valgusteraapia kasutamisel koos ravimitega on paremad tulemused, kui kumbagi ravi üksi tehes.
4.Buliimia
Buliimia on söömishäire, mida iseloomustavad õgimise ja puhastamise tsüklid. Õgimised toimuvad tihti kaks või enam korda nädalas, tavaliselt õhtupoolikul. Sellele järgneb esilekutsutud oksendamine, kõhulahtistite kasutamine või ülemäärane sportimine eesmärgiga mitte kaalus juurde võtta.
Buliimikud tunnistavad, et neil esinevad süütunde, enesejälestuse ja kontrolli alt väljumise tundeid. Tavalisem on see naiste hulgas teismeeas või varases täiskasvanueas (umbes 1-3% naisest), kuid võib mõjutada igaüht. Kui buliimiat ei ravita, võib see põhjustada tõsiseid füüsilisi ja emotsionaalseid probleeme.
Briti Columbia Ülikooli doktor Raymond Lam on leidnud, et buliimia järgib samuti sesoonset mustrit. Talvel ilmneb buliimiliste perioodide tähelepanuväärne suurenemise, haripunktiks jaanuar. Tegelikult kannatab ligikaudu 1/3 buliimikutest ka HMH all, samal ajal kui anorektikud ei tunneta oma sümptomites sesoonseid muutusi.
Dr. Lam viis läbi uuringu kasutades valgusteraapialampe buliimikute peal ja tuli välja, et kasutades 30 minuti pikkust valgusteraapiat 2 nädala jooksul, vähenesid nende õgimise ja puhastamise hood poole võrra, seda nii juhul, kui nad kannatasid ühtlasi ka HMH all, kui ka siis, kui see nii ei olnud. Ka depressiooni näitajad paranesid märkimisväärselt, suurim paranemine toimus neil, kelle buliimia järgis sesoonset mustrit.
Järeldati, et sage ja üleliigne söömine buliimia puhul lööb segi sisemised keharütmid ja et valgusteraapia võib aidata nende rütmide reguleerimisel, soodustades head vaimset ja füüsilist tervist. 5.Ajavahe
Jet lag calculator: http://www.britishairways.com/travel/drsleep/public/en_ee
Ajavahe ilmneb siis, kui lennukiga reisides satute erinevasse ajatsooni - see häirib tavalist uinumise ja ärkamise rütmi ja viib kehakella tasakaalust välja. Selline segilöömine võib mõjutada rohkem kui 50 keharütmi. Ajavahe põhjustab selliseid sümptomeid nagu väsimus, halb kontsentreerumisvõime, häiritud uni, ärrituvus, väiksem depressioon, aja ja kauguse muundunud adumine ja seedimisprobleemid. Sümptomid on kõige hullemad esimese kahe päeva jooksul pärast kolme või enama ajatsooni läbimist ja läheb ligikaudu üks päev iga läbitud ajatsooni kohta, et täielikult kohaneda.
Valgusteraapiaga on võimalik vältida, või vähemalt vähendada, ajavahest tulenevaid probleem. Näiteks itta reisides peate oma kella ette keerama. Võite seda saavutada ärkvele jäädes ja end valgusega ümbritsedes, õue minnes või valgusteraapiat tehes. See aitab kehakella edasi liigutada, et paremini teie sihtkoha ajatsooniga sobida.
6. Vahetustega töö
Inimesed, kes töötavad öösiti, jäävad kaks korda enam tõenäoliselt töökohal magama ja põhjustavad õnnetusi. Öötööline, ka see, kes on küllaltki hästi maganud, ei ole kella 2.00 ja 8.00 vahel hommikul erksam päevatöölisest, kes on maganud üksnes 4 tundi öö kohta kahel järjestikusel öösel. Hilisõhtune unisus võib kahjustada arstide, politseinike, tuletõrjujate, kiirabiautojuhtide ja lennukipilootide otsustamisvõimet. Väsimuse tõttu tehtud vigadest tulenevad kulutused on loendamatud.
Meie tänases ühiskonnas nõuavad mitmed ametid töötamist ebaregulaarsetel tundidel, kuid sellele vaatamata eeldavad tähelepanu, arutlemisvõimet, otsustamisvõimet ja muid vaimseid oskusi nõudvate ülesannete sooritamist. Vahetustega töötavatel töölistel, kes ei suuda oma graafikuga kohaneda, kujuneb tihti välja krooniline väsimus ja suurenenud vastuvõtlikkus haigustele.
Efektiivne ravi, mis kasutab valgusteraapiat, koosneb ereda valguse käes olekust ärkveloleku ajal, isegi vaid üksnes 40 minutiks, ja täielikust pimedusest päeval ja seda nelja päeva jooksul. Ravi on veelgi edukam, kui teil on võimalik vältida varajast hommikupäikest, kandes töölt koju tulles tumedaid prille. Selline ravi nihutab 24-tunnilist rütmi, mille tulemuseks on paranenud tulemuslikkus ja erksus töötundide ajal ning suurenenud magamisvõime puhkeperioodidel.
7.Tootlikkuse paranemine
On tõestatud, et hea täisspektriga valgustuse kasutamine koolis või töökohal tavalise luminofoorvalgustuse asemel parandab tootlikkust, akadeemilisi saavutusi ja vähendab korduva põhjuseta puudumise esinemist.
8.Alzheimer'i tõbi
Alzheimer'i tõbi on degeneratiivne ajuhäire, mille all kannatavad patsiendid on vaimselt segaduses, tihti erutunud ja neil on tõsised mäluprobleemid.
Kaks hiljutist uurimust on kinnitanud, et ereda valguse teraapia tundub aitavat Alzheimer’i tõve all kannatavatel patsientidel paremini magada ja nad ei muutu nii rahutuks. Uurimuses hindasid Manchesteris Inglismaal asuva Manchesteri Kuningliku Haigla uurijad 47 hooldekodu elanikku, kellel kõigil oli diagnoositud Alzheimer'i tõbi või muud probleemid, mis viivad vaimsesse segadusse, mälukaotusesse ja dementsusesse. Pooled patsientidest said ereda valguse teraapiat, ülejäänud patsiendid kasutasid üksnes hämaramat valgust iga päev 2 nädala jooksul.
Tulemused näitasid, et ravi saanud grupp magas kauem ja oli vähem rahutu. On välja pakutud, et igapäevase tegevuse planeerimine päevavalgust hästi ära kasutades võib aidata. Näiteks hommikusöögi pakkumine vaatega päikesepaistelisele aknale või planeerides rohkem tegevust vabas õhus päikesepaistelistel päevadel, ning valgusteraapialampide kasutamine.
9.Premenstruaalne sündroom - PMS
Naiste menstruaaltsüklit reguleerivad valgus ja pimedus nagu ka hormoonid ja asjaolud, mis kehakella häirivad -regulaarsete uinumis- ja ärkamistavade muutmine, ajavahe ja. Igal kuul teavitavad naised sellistest sümptomitest nagu vedelikupeetus, kaalukasv, tursed, rindade õrnus, halb uni, ärrituvus, tusatujud ja muudest vaevustest 3 kuni 5 päeva enne nende perioodi algust ja menstruatsiooni esimesel ühel-kahel päeval. Emotsionaalsete ja füüsiliste sümptomite kooslust nimetatakse premenstruaalseks sündroomiks. Valgusteraapia suudab tugevaid päevarütme korrastada ja sel moel menstruaaltsükli reguleerimisele kaasa aidata.
10.Unega seotud probleemid
1. Varahommikune unetus
Selle haiguse all kannatajad ei suuda varahommikul magada. Parim viis seda unehäiret ravida on valgusteraapia kasutamine õhtul enne magamaminekut. Magama minnakse ikka tavalisel ajal, kuid on leitud, et see pikendab magamisperioodi ligikaudu 1-½ tunni võrra. 2. Öökulli unetus
Mõned inimesed kannatavad sellise unetuse all, et neil on raskusi magamajäämisega kuni varahommikuni, mille tulemusena kasutatakse tihti regulaarselt alkoholi või unerohtusid. Seda nimetatakse ka hilinenud unefaasi sündroomiks (DSPS) ehk öökulli unetuseks ja see areneb tavaliselt välja teismeeas. Kui piirate eredat valgust õhtul ja kasutate valgusteraapiat hommikul võib see edukalt sellist seisundit ravida, nagu ka suurendada erksust päevasel ajal. 11.Viljakus
Uurimused on näidanud, et viljakuse määrad on kõrgemad ekvaatori lähedal, kus päevavalguse tunnid on pikemad, kui kaugel põhjalaiuskraadidel ja et viljakuse määrad on madalamad pimedate hulgas võrreldes nägijatega. Naistel, kellel on pikemad või ebaregulaarsed tsüklid, on kõrgemad viljatuse määrad kui neil, kel on lühemad ja regulaarsemad tsüklid. Ligikaudu ühel igast 25 naisest Põhja-Ameerikas on tsükkel, mis kestab 35 päeva või kauem või mis varieerub märgatavalt igal tsüklil.On leitud, et tsükkel, mis on järjekindlalt keskmiselt umbes 28 päeva, suurendab naise võimalusi rasestuda.
On leitud, et kuigi iga naise füsioloogia on ainulaadne ja reageerib erinevatele ravivõimalustele erinevalt, on valgusel menstruaaltsükli reguleerimisele märkimisväärne mõju. 50-60 minutit kestev valgusteraapia igal hommikul premestruaalse perioodi jooksul võib aidata neid vaevuseid kergendada.
12.Kuidas selline ravi avastati? Kui kaua on seda kasutatud?
Kliinilise mõju esimene demonstratsioon toimus 1980. aastate alguses. Varsti pärast seda hakkasid mitmed uuringukeskused tegema kliinilisi teste ja tänase päevani on uuritud enam kui 2500 HMH patsienti. Seda meetodit on kasutatud ka erapraksistes, enamikel juhtudel psühhiaatrite poolt, aga ka perearstide, psühholoogide ja psühhiaatriliste sotsiaaltöötajate ja õdede poolt. Igal aastal kasvab valgusteraapiat pakkuvate praktiseerivate arstide arv drastiliselt, kuigi võrreldes medikatoorse või psühhoteraapilise raviga ei ole meetod veel laiaulatuslikult kasutusel.
13.Vastunäidustused:
Ei ole teada ühtki täielikku vastunäidustust valgusteraapiale. Soovitame silmatesti, mille peaks läbi viima kvalifitseeritud optik, et teha kindlaks, et patsiendil ei ole ühtki silmahaigust. Lisaks sellele on vajalik, et optik teostaks järelvalvet valgusteraapia ajal, kui patsient saab samal ajal meditsiinilist teraapiat, mis suurendab silmade tundlikust valguse suhtes.
14.Terminoloogia lahtimõtestamine
LUKS on ühik, mis mõõdab tegelikult sihtmärgini jõudva valguse intensiivsust. Luks varieerub sõltuvalt sellest, kui kaugel sihtmärk valgusallikast ja muudest keskkonnateguritest, nagu seinavärv, reflektorid jne, on.
KELVIN (K) on mõõtühik, on mis mõõdab kui kollane, sinine või valge paistab lambipirnist tulev valgus inimsilmale. Madalama Kelviniga lambipirnid paistavad kollasemad, samas kui kõrgema Kelviniga lambipirnid paistavad sinisemad. Pirn, mille Kelvini määr jääb vahemikku 5000 kuni 6500, on võrreldav keskpäevase päikesega. Mida kõrgem Kelvini number on, seda rohkem sinist on valguses ja seda eredam valgus tundub.
|
|
||||||||||||
| Copyright 2009 - TervisDream - info@tervisdream.ee +372 58503849 | ||||||||||||||
